Tõnu Tõsine (Principal, Strategic Consultants)

Tonu

 

Teretulemast Lakewoodi Eesti Majja:  reedel, 9. jaanuaril 2015 – loengule kell 7 õhtul

Sissepääs tasuta, maksuline kohvik/baar.

Jälle on meile kõnelemas Torontost

Tõnu Tõsine (Principal, Strategic Consultants)

Ta on Irene Verderi sugulane.

Seekord on teemaks:

Eesti kitsarööpmeline raudtee ajalugu.

Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbastevahekaugus (rööpme laius) on alla 1435 mm.

Üldiselt käsitletakse kitsarööpmelise raudteena teid rööpmelaiusega alates 305 mm (1 jalg) kuni 1435 mm, kuid väikseim teadaolev inimesi vedava kitsarööpmelise raudtee rööpme laius on 89 mm.

Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal, sellele järgnes 1888. aastal (Tallinna tramm). Esimene kitsarööpmeline rongiliiklusega raudtee ehitati 1895 ja avati liikluseks 1896 (tee Valgast Pärnusse, vtPärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee).

 

Eelmine loeng oli 2014.a.Torontos Tartu College’is ja ka Lakewoodi Eesti Majas:

Tõnu Tõsine kõneles siis Eesti mõisatest.  Kui palju on mõisatüüpe? On kiriku-, rüütli-, linna-, riigi- ja karjamõisad. Lisaks veel poolmõisad, rüütelkonna mõisad. Neil kõigil on oma erinevused, mida lektor asjalikult selgitas. Mõisa peahooned ehk häärberid on kavandatud õige mitmes erinevas stiilis, nagu vanabalti-, renessanss-, barokk- või hilisbarokkstiil. On keskaegseid puitmõisaid kindlustatud linnustega. Klassitsism, historitsism, juugendstiil, heimatstiil – neid kõiki tutvustas lektor valguspiltide abil.  Huvitav loeng oli.

Comments are closed